Download Parmad_uudised_nov_web.pdf

Contents : Eestisse tuleb rajada tuumajaam. J rgen Ligi Reformier akonna ajaleht NR . 8 (110) november 2007 Foto: Peep Lillem gi i n t e r vj u u Peretoetused suurenevad ka tulevikus Sotsiaalminister Maret Maripuu kinnitab et perede toetamine j b Reformierakonna prioriteediks. lk 3 idee Emaj e rde promenaad! Tartu linnapea Urmas Kruuse soovib Emaj e kaldad korda teha Mati Raidma juhtis enne poliitikasse siirdumist aastaid p steametit. P steametniku kiiver pole v ras ka Reformierakonna sisejulgeoleku t r hma juhtivale Jaanus Rahum gile. lk 6 visioon Sisejulgeolek t useb esiplaanile P steametnike palgarahaks m eldud summad kasvavad tuleva aasta riigieelarve seaduse eeln u j rgi 33%. 2008. aastal on p steametnike keskmine palk 14 556 krooni. See on kolmandiku v rra suurem kui t navu. iigikogu Riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma kinnitusel ei tohiks tuleval aastal kski p stja etten htud vahetuste arvu juures saada palka koos htu- - ja p hadetasuga v hem kui 9000 krooni kuus. K ige intensiivsema t ga kolmanda grupi komandode Eestist Euroopa Singapur Rein Lang on veendunud et Eestis tuleb interneti arendamisel astuda j rgmine samm. lk 7 selles lehes veel R r hmapealike t tasu j b kava j rgi aga vahemikku 13 578 15 622 krooni. Suurenevad ka teiste sisejulgeoleku eest vastutajate - politseinike ja piirivalvurite palgad. K ikidele t tegijatele lisandub t iendavalt raha mis j b k tte tulumaksu alanemisest protsendi v rra ja tulumaksuvaba miinimumi kasvust. P steametis on ka p ris palju k rget palka saavaid t tajaid kes p stet dega kokku ei puutu. V hem kui pooled p steameti t tajatest tegelevad vahetult p stet dega. Ametnike funktsioonid ja nende arv tuleks le vaadata ning es- malt peab suurenema vahetult p stet dega kokku puutuvate p stet tajate palk." Politsei n ukoja juht Riigikogu liige Jaanus Rahum gi lisas et Reformierakond loeb sisejulgeolekut prioriteetseks valdkonnaks ja selle rahastamist suurendati juba t navu. IPUI Reformierakond l i visioonipanga lk 3 Urmas Paet soovitab Gruusial demokraatiateel p sida lk 4 Kas tarbimine on majanduskriisi puhul lahendus lk 5 2 inimesed juhtkiri Paremad uudised n r 8 (1 1 0 ) n ove m b e r 20 07 tel 680 8080 www.refo r m.ee Hirm hea elu eest kype'i looja Sten Tamkivi kirjutab oma blogis: Peamine k simus on meie endi motivatsioon. See on nagu vana anekdoot p rismaalasest keda valge kolonist ritab t tama veenda aga kes ei saa pingutuse m istlikkusest aru kui mitte midagi tehes palmi all lamada ja banaan ise suhu kukub miks peaks siis vahepeal r gama et pensionip lves t pselt sama olukorda nautida Teisis nu laiskus toodab tulemust mida veel rohkem vaja S Peretoetuste kasv j tkub ka edaspidi Sotsiaalministri t p ld ulatub s nnitoetustest pensionideni. Paremad Uudised k sis minister Maret Maripuult m lema kohta ning uuris sedagi mis j b nende vahele. Kuidas hinnata vanemah vitise m ju m ne aasta j rel selle rakendamisest Vanemah vitise m ju uuriti p hjalikumalt 2005. aasta l pu seisuga. H vitist oli selleks ajaks makstud poolteist aastat seet ttu ei saa teha v ga p hjalikke j reldusi. Anal s t i v lja et s ndide arv kasvas ja see trend j tkus. Uueks suunaks oli see et t tavad naised s nnitasid varasemaga v rreldes rohkem teisi ja kolmandaid lapsi. Milliseid samme on viimasel ajal astutud Reformierakonna perepoliitika elluviimiseks Pikeneb vanemah vitise maksmise periood. Viimasel aastal on palju t helepanu p ratud isadele. Alates septembrist on isadel v imalus j da lapsega koju ja saada vanemah vitist kohe peale ema rasedus- ja s nnituspuhkust v i kui laps on 70 p eva vana. Ja veel isad saavad alates uuest aastast v tta lapse s ndides 2 n dalat isapuhkust mida tasustatakse isa keskmise palga alusel. T helepanu all on ka vanemliku hooleta j nud lapsed. Alates 1. jaanuarist 2008 t useb hoolduspere toetus 1500-lt kroonilt 3000 kroonini. 2008. aasta riigieelarves on 100 miljonit krooni viljatusraviks. Peretoetused suurenevad kindlasti ka j rgnevatel aastatel. Kuidas on lood meedikute palkadega Sel aastal t usis arstide palk 25% j rgmisel aastal 20%. Selle foto: RENE SUURKAEV/EESTI P EVALEHT S gist p takse t navu maalida eriti tumedates toonides. P hiline arutlusteema on juba m nda aega kas Eesti majandus kukub kokku homme v i lehomme. Kuigi see on tehniliselt pea v imatu ning majanduslikult m ttetu ei k si k simusi kas ja miks kroon devalveeritakse enam ammu keegi. Pigem arutletakse siingi: kas devalveerimine tuleb t na v i homme. Paremad Uudised kutsub les h steeritsemist l petama ja keskenduma t teKuus ja pool gemisele. Kuus ja pool protsenti majanprotsenti majanduskasvu mis halisemisest hoolimata duskasvu mis kolmandas kvartalis ette halisemisest n idata on teeks enamuse Euroopa riikidest kadehoolimata daks. Ja meeles p sib et kolmandas kui majanduskasv oli 11 protsenti kisasid padupeskvartalis ette simistid samuti: liiga kiire n idata on liiga kole liiga j tkusuutteeks enamuse matu. R gitakse et Eesti etteEuroopa riikiv tjad on viimastel aastatel dest kadedaks. keskendunud pigem kiirelt laienevale siseturule. Pole m tet pingutada ekspordi suurendamise nimel kui toodang kodumaalgi ra ostetakse. Siin ei saa j tta veelkord Tamkivile viitamata: ... tekibki ketserlik m te ks parajalt mugavusest v lja raputav kuklasse hingava vajaduse sunnil tegutsema panev majanduskriis ei olekski ilmselt Eestile pikas perspektiivis nii halb lahendus. L hiajaliselt jube vastik seda muidugi. Aga kas teile tundub et me oleme riigina viimased 10 aastat neid otsuseid ise ilma vastiku pealesunnitud surveta teinud Novembri keskel m dus Reformierakonna asutamisest 13 aastat. Nagu sellest lehenumbrist lugeda saab loosis erakond s nnip eval hele oma liikmetest kingitusena v lja investeerimisosakud r hutades s stmise t htsust. Avalikult eldi v lja ka m te visioonipangast kuhu on l hikuudel oodatud k ik uued head ideed. Headest ideedest pole Reformierakonnal kunagi puudust olnud. Et head ideed on ka edukalt ellu viidud n itab fakt et kui 1994. aastal oli Eesti keskmine palk 1734 krooni siis rahandusministeerium prognoosib t navuseks keskmiseks palgaks 11 258 krooni kuus mis on 20 4 protsenti enam kui mullune 9351 krooni kuus. Prognoosi kohaselt kasvab brutopalk 2008. aastal ligi 13 000 kroonini 2009. aastal 14 688 2010. aastal 16 289 ja 2011. aastal 17 918 kroonini kuus. Vaatame kuidas Eesti on arenenud ja soovitame h beneda nendel kes millegip rast arvavad et me kki enam ei suuda. Suudame k ll! Kuidas rakendub e-haiguslugu E-tervise idee on luua alus selleks et erinevaid meditsiinidokumente saaks digitaalselt kasutada. Igas tervishoiuasutuses on oma infos steemid juba praegu olemas. Soovime need omavahel siduda et s steemid oleksid leriiklikud ja patsiendikesksemad. Tahame et tervishoiuteenus oleks k ttesaadavam ja patsiendid oma tervisest teadlikumad. Ka kogu diagnostika ja Koalitsiooni eesm rk on pensionid nelja aastaga kahekordistada. Selleks tuleb teha muudatusi pensionide arvutamise metoodikasse. raviaparatuur hildatakse infos steemidega mis v imaldavad infot kiiresti t delda ning kasutada kaasaegseid telemeditsiini v imalusi. Kuidas kasvavad pensionid Koalitsiooni eesm rk on pensionid nelja aastaga kahekordistada. Selleks tuleb teha muudatusi pensionide arvutamise metoodikasse ning valitsusliidu eestseisus otsustas muuta indekseerimise skeemi. Iga-aastane pensionide indekseerimine muudetakse rohkem s ltuvaks sotsiaalmaksu laekumisest. Praegu s ltub indeks 50% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise ja 50% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust. Skeemi muudetakse nii et edaspidi hakkab 80% indeksist s ltuma sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumisest ja vaid 20% tarbijahinnaindeksi kasvust. Maret Maripuu kinnitab intervjuus Parematele Uudistele et nelja aastaga pensionid kahekordistuvad. aasta lisaeelarvega t useb tagasiulatuvalt kiirabit tajate ja arst-residentide palk. Alates 1. jaanuarist 2008 on arstide tunnipalga alamm r 112 krooni tunnis mis teeb arvestuslikuks kuu miinimumtasuks ilma lisatasudeta 18 816 krooni. ed mmaemandad bioanal tikud f sioterapeudid tegevusterapeudid radioloogiatehnikud hakkavad saama 60 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu lisatasudeta on 10 080 kr). Soovime alustada konsultatsioone Haiglate Liidu kui peamise t andjate esinduse ning tervishoiut tajate kutseliitudega et leppida kokku 2009. aasta tervishoiut tajate palkade alamm rad. K sitles Anneli Berends postk ast Pood pannakse varem kinni Minu kodut naval Tallinnas on pisike pood mida peab ks perekond. Uksed tehakse lahti varavalges suletakse kauplus hilja htul. Terve pere on iga p ev poega seotud kes leti taga kes kaupa tellimas kes m davat riiulitele paigutamas. Olen juba aastaid j lginud omanike tegemisi oma ettev tte arendamiseks. Paar aastat tagasi alustati mber- ehitustega ja t navu s gisel avati kauplus suuremal pinnal. Kui varem tuli leti ees soovitud kaubale osutada siis n d on v imalik riiulite vahel liikudes ise ostetavat valida. Alkoholi rumalatest m gipiirangutest poeomanik otse r kida ei taha. K ll aga on k nekas t siasi et kaupluse lahtiolekuaega l hendati alates augustist tunni v rra ja omanik ei salanud et p hjuseks oli just kehtima hakanud alkoholi m gikeeld. Sellega seoses kaotasid v imaluse toitu osta ka htused t lttulijad. Arvan et linnav im ei tohiks teha otsuseid mis kiusavad ettev tjaid ja inimeste elu halvemaks muudavad. Linda Tondilt Sirge seljaga l puni! Ma ei saa aru mis jant nende v lismissioonide pikendamisega on Meie tublid mehed v itlevad igetel p hjustel koos samade liitlastega kes on valmis ka meie kaitseks vajadusel v lja astuma. Ja siis on Keskerakonna poliitikutel vajunud s da saapas rde ja ei julge enam alustatut l puni viia. Kas nende arvates astub vajadusel omade Eesti s durite k rval meie riigi kaitseks v lja P hja Konn Kalevipoeg ja Suur T ll heskoos M istus tule koju! nneks j i n d Riigikogus l puks k lama m istuse h l ja otsustati Iraagi missiooni pikendada. Neile savisaarlastele ma tlen k ll kui tahate koera moodi plehku panna ja selg k veras nurgas istuda nagu kevadel tegite siis minugi poolest. Aga T elised Eestlased ei j ta alustatut pooleli vaid viivad sirge seljaga l puni. Enn Raplast Ootame oma lugejatelt kirju toimetus@reform.ee tel 6 8 0 8 0 8 0 w w w. re fo r m . ee Paremad uudised nr 8 (1 1 0 ) november 2 007 uudised l hiuudised 3 Riigiametnike k rge palgat us on m t 2008. aasta toob kaasa ka m rkimisv rsed palgat usud koalitsioonileppes kokku lepitud valdkondades. T tajate keskmine arv (taandatud t ist ajale) avalikus sektoris ja erasektoris 400 000 350 000 300 000 250 000 200 000 150 000 100 000 50 000 0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Erasektor Avalik sektor foto: valtsuse kommunikatsioonib roo K ige enam t usevad sissetulekud petajatel k rgharidusega kultuurit tajatel kaitsev elastel politseinikel p steametnikel ja teistel sisejulgeolekuga seotud t tajatel. Planeeritav palgat us peaks l petama kohati kriitiliseks muutunud personaliprobleemid riigile liolulistes sektorites. ks Reformierakonna prioriteete on sisejulgeolek mille suurendamiseks ja p stetehnika soetamiseks eraldatakse siseministeeriumile juba lisaeelarvega 277 miljonit. Riigi tugevuse tagab just lojaalne ja motiveeritud ametnikkond. Ametnike roll on poliitikutele otsuseid ette valmistada sealjuures ka nende m jusid anal sida. Seega teate just teie k ige paremini et iga otsuse ettevalmistamisel tuleb p hjalikult kaaluda mida see konkreetses valdkonnas kaasa toob. Niisuguseid valdkondi ja otsuseid on palju " meenutas peaminister Andrus Ansip Tartus riigiametnike foorumil ametnikkonnale esinedes. Avaliku sektori palgat usu v rdlus erasektoriga ning ametnike arvu muutumise d naamika on n ha juurdelisatud slaididelt. IPUI Peaminister Andrus Ansip toetab m tet et Eestist v iks aastaks 2009 saada maailma turvalisima info hiskonnaga riik. Andrus Ansip: Eesti info hiskond maailma turvalisimaks Peaminister Andrus Ansip v ttis sellel s gisel kasutusele Mobiil-ID teenuse mis v imaldab e-teenuste kasutajal turvaliselt t endada oma isikut mobiiltelefoni vahendusel n iteks logida internetipanka ning anda digitaalset allkirja. Mobiil-ID teenus on ID-kaardi analoog mobiiltelefonis. Peaminister kinnitas et on igap evane ID-kaardi elektrooniliste funktsioonide kasutaja ning soovitab seda ka k igile teistele. See on lihtsalt v ga lihtne ja mugav " tles peaminister ning p rast esimest Mobiil-ID kasutamiskorda kinnitas sama ka selle teenuse kohta. Hetkel on ID-kaart k es ligi 1 miljonil Eestimaa elanikul kuid selle elektrooniliste funktsioonide kasutajaid on vaid ca 90 000. H ppeline kaardi kasutajate arvu kasv toimus p rast e-h letust m rtsikuus ning henduse Arvutikaitse 2009 tegevuste tulemusel. Mobiil-ID baasil on k ivitunud ka lebaltiline koost projekt mille eesm rk on luua htne digitaalallkirja standard. Tavaelus t hendaks see n iteks et Leedu peaminister allkirjastab dokumendi saadab selle e-kirjaga Eesti peaministrile kes saab kontrollida kas dokumendil olev digitaalallkiri kehtib ning kontrolli j rel omalt poolt dokument digitaalselt allkirjastada ning kolleegile elektrooniliselt tagasi saata " tles Arvutikaitse 2009 koordinaator Andres Aarma. Peaministri s nul peab riik suunama kodanikke e-teenuste turvalise kasutuse juurde. Me ei saa riskida meie e-teenuste usaldusv rsusega ja kodanike heaoluga ning usaldusega avaliku sektori vastu " tles peaminister Ansip. kroonides 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1995 Keskmine brutopalk avalikus sektoris ja erasektoris Avalik sektor Erasektor 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Valitsuse kommunikatsioonib roo Allikas: valitsuse kommunikatsioonib roo l e n d o r av k u u p h k e l . . . Reformierakond soovitab Riigikogus seaduseeln ude menetlemise muuta elektrooniliseks. Silver Meikar soovib parlamendihoone ette Toompeal luua k nenurga kus iga hel oleks vaba voli igal ajal oma arvamust avaldada. Reformierakonna toetus p sib k rge. See n itab et asjad mida Reformierakond teeb on head ja iged. Reformierakond asutas s nnip eva puhul visioonipanga Oma s nnip eva puhul kinkis Reformierakond hele oma liikmele 13 000krooni v rtuses investeerimisosakuid ning asutab visioonipanga. Reformierakonna ligi 6500 liikme hulgast osutus nnelikuks s nnip evakingituse saajaks petajana t tav kahe lapse ema Helen Harak V rumaalt. S nnip eva puhul avatavasse visioonipanka talletatakse l hikuudel erakonnaliikmete uuenduslikud ideed et need hiljem siis ellu viia. Ka parimate ideede autoritest saavad investorid stardikapitaliks 13 000 krooni. Reformierakonna peasekret r Kristen Michal on veendunud et visioonipangast s nnib nii m nigi Eesti tulevikku paremaks muutev idee. Tema s nul on erakond alati ajanud sama joont ja julgustanud liikmeid oma m tteid ellu viima. Madalad maksud ettev tlike inimeste ja ettev tjate kaitse ksikisiku vabadus ise otsustada need lihtsad liberaalsed v rused on ka t na sammasteks millele Reformierakond toetub " kirjeldab Michal Reformierakonna aluseid. Eestis k ige kauem valitsusvastutust kandud erakonnana on Reformierakonnal nnestunud muuta reaalsuseks madal ja hetaoline tulumaks mis kolme aasta p rast j uab 18 protsendini. Kinnitatud on ka pensionide kahekordistamine aastaks 2011 vanemah vitis on oluliselt suurendanud s ndide arvu ning 2008. aasta algusest tekkiv isapuhkus v rtustab senisest enam pereks olemise tunnet ja koosolemise aega. Michali s nul on Reformierakond alati esindanud oma valijate soove pakkudes samas positiivset programmi mis pikas plaanis tagab edu tihtipeale lahendustevaeses poliitilises olukorras kus n- rapanemist ja populismi on ha enam. Kristiina Ojuland tantsides suures poliitikas Riigikogu asespiiker Kristiina Ojuland valiti Euroopa Liberaalide Demokraatide ja Reformipartei asepresidendiks. Neljale kohale oli viis kandidaati ning neist k ige suurema toetuse sai just Ojuland. Kristiina s ras ka suurte vaatajanumbritega heategevuslikus tantsusaates ning on lubanud et tantsulavadel esinemised pole sugugi veel l bi. Foto: ARDO KALJUVEE /EESTI P EVALEHT ... ja t hi koor Rahutu maailm. L tis Gruusias Birmas Pakistanis ja veel mitmel pool mujal on parlamendidebattide asemel poliitika t navatele toodud. Bussiettev tted eelistavad reisijateveole vigurdamist ja susserdamist. Vehkimine luitunud komsomolikoosolekute protokollidega. Vehkijad peaksid rohkem m tlema sellele kuidas Eestil tulevikus paremini l heks. Kristiina Ojuland ja Aleksandr Makarov saates "Tantsud t htedega". Henri Arras 4 arvamus kolumn Paremad uudised nr 8 (1 1 0 ) nove m b e r 20 07 tel 680 8080 www.refo r m.ee Gruusia juhid ei saa eksimusi lubada V lisminister Urmas Paet arutleb miks Gruusias j uti erakorralise seisukorra kehtestamiseni ja kuidas v iks kujunenud olukorrast v lja tulla et suhted Euroopa Liiduga ei kahjustuks. esti on olnud j rjekindel Gruusia demokraatlike arengute toetaja ja seda keerulisem on tunnistada viimastel n dalatel Gruusias toimuvat. Gruusias on viimastel aastatel l bi viidud palju olulisi aga samas raskeid reforme. Samas ei ole rahva elatustase paranenud nii kiiresti kui loodetud. Ja see on tekitanud kannatamatust ning rahulolematust. Ka ei ole kaugeltki k igile meelej rele Gruusia praeguse juhtkonna p dlused tihendada sidemeid NATO ja Euroopa Liiduga. Soovib ju Gruusia eelseisvalt NATO tippkohtumiselt liikmelisuse tegevuskava ehk nn MAPi-staatust. Ka vaevavad Gruusiat endiselt kaks riigi territooriumil Venemaa poolt hoiOlgugi et Gruusias tavat k lmutatud konflikti piirkonda Abhaasia ja kujunenud olukorra L una-Osseetia. Seega on Gruusia ebastabiilsusest eest kannab koos huvitatud j ude mitu ning valitsusega vastuviimaste massirahutustega Tbilisi t navatel nad oma tust ka opositsioon eesm rgi osaliselt ka saavuvaadatakse tasid. Olgugi et Gruusias kujulahenduste otsinenud olukorra eest kannab koos valitsusega vasmisel ennek ike tutust ka opositsioon vaaikkagi valitsuse datakse lahenduste otsimisel ennek ike ikkagi valitotsa. suse otsa. Jah otsus kuulutada presidendivalimised v lja 5. jaanuariks on ige sest see v iks poliitilised vaidlused suunata eesm rgistatud valimiskampaaniasse kuid otsused erakorralise seisukorra kehtestamisest ja meediavabaduse piiramisest on k sitavad ning tekitavad ka Gruusia s prade seas Euroopas hulgaliselt k simusi. Kindlasti oleks v inud hoiduda meeleavalduse j uga laialiajamisest ja eriolukorra v ljakuulutamisest kuid see on juhtunud ning seega tuleb Gruusial n d k igile s pradele h sti selgitada miks sellised sammud astuti ja kuidas v ltida uute konfliktide puhkemist. Eesti j tkab Gruusia demokraatlike valikute toetamist kuid p rast hiljutisi s ndmusi tuleb Gruusia juhtidel edasiste otsuste tegemisel ja ka nende selgitamisel olla veelgi hoolikam. Et provokatsioonidele allumisel s prade usaldust mitte kaotada. Eesti Oma Tuumajaam Suvel loodi meedias ja Riigikogus muljet et energeetikaprobleemid on erakorralised ja isegi v ga kiireloomulised sest Eestit hvardab tuumaoht. esti hakkavat kohe-kohe ilma rahva volituste ja ilma uuringuteta ehitama Leetu tuumajaama mis on olemuslikult ks v ga paha asi. Tegelikult on oht t esti suur see hvardab kogu maailma aga seisneb hoopis energia puuduses ja kliimamuutustes mis on tema tootmisega seotud. Eesti jaoks kitsamalt on v ga ohtlik hoopis v imalus et me tuumajaama ei ehita. Teen seep rast ettepaneku rajada see Eestisse kui meil ei nnestu osaleda mujale ehitamises. Aga siilgi peaks aru saama et see saab olla ainult v ga pikk v ga kaalutud ja k igi vajalike koosk lastamistega ehitamine. Ignalina projekt ei ole loomulikult erakorraline ega nende kuudega paraku ka kuhugi j udnud. Leedu ja nende poolt ootamatult juurde kutsutud Poola asjaajamine on tekitanud imestust. Juba ainu ksi oma soovide ja tahtmiste s nastamine on olnud loid. Usku sellesse projekti on see v hendanud ja r gitakse isegi tema saboteerimisest Venemaa poolt. Valdkond ise on rahvusvaheliselt sna reguleeritud osalejate kogemus piiratud turud ra jagatud. Seep rast ei t otaks kiiregi otsustamine veel kiireid tegusid. Foto: RENE SUURKAEV/EESTI P EVALEHT tatakse j tkuvat 85 aastaks m rksa kauem kui naftat uraanirikkaid fosfaate aga sajanditeks. V ga oluline on et suurimad tooraine tarnijad on stabiilsed ja s bralikud Austraalia ja Kanada. E Tuumajaam Sillam ele Parim paik tuumajaamale oleks Kirde-Eestis mere res n iteks Sillam el. Sealt oleks v tta infrastruktuuri vett ja t j udu ning oleksid k llap ka v imalused j tmehoidla rajamiseks. Kuid praegu saab Eesti Oma Tuumajaam olla vaid idee. Meie kogemused on Leedust veel v iksemad. Uuringuid vajaks asi veelgi rohkem. Rahvaliikumisi asja takistamiseks oleks kergem tekitada Leedus on tuumajaam Vene ajast tuttav. Ja meie projekt peaks ikkagi olema rahvusvaheline nii raha oskusteabe kui turu p rast. Meie baaselektri vajadustele vastavaid v ikesi reaktoreid ei ole praegu maailmas kombeks ehitada. Suuremaid on p hjalikumalt arendatud. Tuumaelekter pole meile muide sugugi v ras sest oleme teda vahel Leedust ostnud ega ole vahet ra tundnud. Leedu jaam l heb lihtsalt kinni. Venest ostmine ei ole turvaline. E Koost Soomega J rgen Ligi hinnangul tagaks Eesti stabiilse energiavarustuse vaid tuumajaam. sest tema ebastabiilsus vajab tasakaalustamist. Rootsi n ide t otab veel v iksemat numbrit: rahvas sooviks seal tuult energiaallikaks k ige enam jaamadest aga tuulejaamu kodukohta k ige v hem. Biomassi osa elektritootmises ei k niks sellenigi teised taastuvad allikad on marginaalsed. Kuidas ka ei vaataks p siv imsuseks on v tta vaid tuumaenergeetika. Hirmu hutamistele ja minevikut dedele vaatamata on kaasaegne tuumajaam ohutu ja keskkonnas bralik. J tmemajanduse lahendus t si on siin eelduseks aga mitte letamatuks takistuseks. Jaam on v ga kallis ent tasuv: turg on garanteeritud tooraine hind peaaegu ei m juta elektri hinda mis on vastupidine kallinevate fossiilk tustega v rreldes. Uraanimaagi varusid arvesSel ajal kui Ignalina 2 ei edene k ib kibe tuumajaamaehitus Soomes Olkiluotos ja plaanide j rgi ei piirduta praeguse laiendusega. Eesti on v ljendanud soovi Soome jaamas osaleda. Soomlaste oskusteabes asjaajamiskultuuris infrastruktuuris j tmehoidlas pole p hjust kahelda. sna kindel et reaktor kuhu meiegi v iksime osalust loota saab valmis varem kui Ignalina. Seda siiski 2020ndate alguse paiku. Osalemine jaotub neis jaamades tarbimise j rgi ja omanikeks on seni Soome oma firmad. K ige kriitilisem ressurss oleks siin vennasrahva suuremeelsus. Sest seni pole muud motiivi miks peaksid soomlased mingi osa oma magusast tuumapirukast Eestile loovutama. Energianappus on t siasi Eestit ja kogu maailma kummitav energiadefitsiit ja kliimamuutused teadvustuvad iga p evaga enam. CO2 on p levkivienergeetika piiraja number ks aga on teisedki oksiidid p hjavesi tahked j tmed ja loomulikult maapinna h vitamine. Alternatiivina palju nimetatud tuul ei saa pakkuma rohkem kui 15-20% Urmas Paet V lisminister Urmas Paet kinnitab et koost Gruusiaga j b ka edaspidi Eesti jaoks oluliseks. Muuhulgas peame Gruusia s pru julgustama demokraatia teel edasi minema. Oht mis hvardab kogu maailma seisneb energia puuduses ja kliimamuutustes mis energia tootmisega seotud. J rgen Ligi Foto: v lisministeerium V imu v nked: Keskerakonna j ulupidu Me keelasime alkoholim gi alates kella kaheksast! Me keelasime Prismal llem gi! Me tegime ettepaneku teha m gikeeld leriigiliseks! Oih kell on juba 19.45... Mutli! Ratas! K hku poodi napsu j rele! ige! ige! Keelasime! Tehtud! Vajalik otsus! Rahva nimel tel 6 8 0 8 0 8 0 w w w. re fo r m . ee Paremad uudised nr 8 (1 1 0 ) november 2 007 aated ja m tted 5 Kas tarbimine lahendab majanduskriise Paremad Uudised on juba le aasta avaldanud j rjejuttu liberalismi v ljakutsetest 21. sajandil. Peame siinkohal v ikese pausi kuid liberaalidele olulisi majandusm tteid tutvustame ka k esolevas ajalehenumbris. J ohn Maynard Keynes oli briti majandusteadlane (1883-1946) kelle ideed on tugevalt m jutanud modernseid majandusteooriaid. Kalev Kallemets toob v lja keynesianismi p hijooned ning teiste koolkondade vastuargumendid. paigas ilmnes et Philipsi k ver ei pea kuidagi paika ning t puudus on oluliselt tugevamas korrelatsioonis muude n itajatega kui inflatsioon. Eelarvepoliitika ja vastuts klilisus Eelarvepoliitika eesm rk on samuti turgutada tarbimist ning valitsuse eelarvepoliitika pidi toimima vastupidiselt majanduse ts klitele valitsuse kulud peaks v henema kui majandus kasvab ning valitsuse kulud kasvama siis kui majandus ei kasva. Keynes pidas eelarve tasakaalust olulisemaks tarbimise turgutamist seega soovitas ta defitsiidiga eelarveid ja valitsuse laenamist kulutuste taseme s ilitamiseks. Keynes pooldas ka aktiivset eelarvepoliitikat kui mberjagamise vahendit sest madalama sissetulekuga klassid kulutavad suurema t en osusega k ik oma tulud ra kui suurema sissetulekugrupid kes s stavad. ks vastuts kliline meede on ka maksude alandamine rahastades eelarve puuduj ki laenamisega. Seda poliitikat on realiseerinud George W. Bushi administratsioon 2001-2007. Kui aga Kennedy proovis sama teha 1962. aasta kriisi pehmendamiseks j udis maksualandus realiseeruda alles 1964. aastaks mis ajaks oli meede hilinenud. Alused Keynesi hinnangul oli majanduspoliitika moraalne eesm rk t ielik t h ive ning hiskondlik-majanduslik tasakaal stabiilsus. See viis omakorda veendumiseni et eksisteerivad teatud makron itajad mille riigipoolse m jutamise kaudu on v imalik soovitud t ist h ivet ja tasakaalu saavutada. Tarbimine ja n udlus Keynesi seisukohalt p hjustas n udlus pakkumise seega peamine lesanne oli stimuleerida tarbimist. Keynesi soovitus oli iga hinna eest hoida palgatasemeid k rgel et s ilitada tarbimisv imet. T epoolest suurettev tjad Henry Fordi juhtimisel kinnitasid peale kohtumist president Hooveriga 29. novembril 1929 et nad ei kavatse palku langetada. Selle ja teiste otsuste tagaj rg oli et t puudus t usis USAs le 30% ja depressioon oli aastaid pikem kui mujal maailmas. on valitsusel vaid piiratult v imalik manipuleerida. Enamasti kaasnevad valitsuse sekkumisega etteplaneerimatud ja reeglina negatiivsed tagaj rjed. Reeglina viib iga sekkumine kas hinna- maksu- ettev tlus- v i kaubanduspoliitikas vajaduseni uute sekkumiste j rgi. Seega on kolme liberaalse koolkonna soovitus valitsusele olla v imalikult neutraalne turumajanduse toimimise suhtes. 2. Pikal perioodil ei ole tootmine m ratud mitte n udluse vaid tootmisvahendite (kapital t ja tehnika) pakkumise poolt. Valitsuse sekkumine nende tootmisvahendite jaotusse ja rakendamisse p hjustab vaid negatiivseid tagaj rgi ala- v i lepakkumise liiga k rgeid v i madalaid kapitali t ja tehnoloogia hindu. 3. "Liigse s stmise" identifitseerimine on suvaline ning rahapakkumise manipuleerimise tagaj rjeks on leinvesteerimine madalate intresside m jul mis- Foto: shutterstock Monetaarpoliitika Keynes pidas paheks turgude "liigset s stmist". Seega tema peamine soovitus tarbimise turgutamiseks oli suurendada raha pakkumist. Teiseks arvas ta et tarbimise suurendamisele aitaks kaasa Philipsi k ver (so inflatsiooni ja t puuduse omavaheline seos). Kuid juba 1960ndate kesk- Katse hoida tootmist lalpool loomulikku taset n udluse m jutamise kaudu viib vaid ha kiireneva inflatsioonini. t ttu kui keskpank ei hoia enam intressim rasid k rge inflatsiooni t ttu kunstlikult madalal ilmneb et mitmed investeeringud/ettev tted ei ole riliselt j tkusuutlikud. Kolm turumajanduse koolkonda on seisukohal et keskpank ei peaks sekkuma Klassikalise monetaristliku ja Austria koolkonna vastuargumendid 1. Majandus koosneb tervest kompleksist pidevalt muutuva t htsusega pidevalt muutuvate v rtustega parameetritest mida (klassikaline ja Austria koolkond) v i v ib seda teha minimaalselt (Chicago) rahapakkumisse. Sellele vastavalt ongi t nased keskpangad lahutatud valitsusest (poliitikast) ning seadnud ainsaks eesm rgiks hinnastabiilsuse. 4. Maailmapraktika on paraku selline et kui kriisi aegadel valitsused on enda kulutusi oluliselt kasvatanud siis majanduse kasvu perioodil ei v hene kulutused samas proportsioonis mille tagaj rjel valitsus tarbib ha suuremat osa majandustoodangust ja pidurdab majandust. Samuti m istavad turumajanduslikud koolkonnad et laenuraha mille valitsused on turult suunanud valitsuse tarbimisse on kapital mida muidu oleks kasutanud eraisikud ja ettev tted. Seet ttu on intressid nende jaoks valitsuse laenamise t ttu k rgemad ja ka hinnad (palgad) valitsuse kulutamise t ttu k rgemad. Turumajanduslikud koolkonnad on samuti seisukohal et avaliku sektori kulutused on v heefektiivsed majanduskasvu seisukohalt sest valdav osa kulutusi rahuldavad huvigruppe ning ainult v ike osa l heb majanduslikku potentsiaali t stvatele investeeringutele. Foto: Maarja Reineberg Liigne mberjaotamine p hjustab aga free-riding'u initsiatiivi languse k rged tegevuskulud ja korruptsiooni mis k ik v hendavad majanduse kasvupotentsiaali. Klassikalise monetaristliku ja Austria koolkondade vastus kriiside letamiseks A) Turumajanduslikud koolkonnad aktsepteerivad majanduse ts klilisust mis tuleneb monetaarpoliitilistest poliitilistest tehnoloogilistest arengutest v i arengutempode muutumisest (n iteks t nased globaalsed majanduslikud olud on tingitud Hiina v ga tugevast ekspordiv imest ja vastavalt USA dollari n rgendavast m just nafta hinnat usust oluliselt v lispoliitilistel p hjustel v ga madalate intresside perioodist 2001-2003 mille eesm rk oli pehmendada USA Saksa Prantsuse majanduse struktuurseid probleeme). Turumajanduslikud koolkonnad peavad nii kiirema kui aeglasema majanduskasvu perioode normaalseks n htuseks mille d naamikasse ei tuleks sekkuda. B) Nagu ka eraisikud ja ettev tted rasketes majanduslikes oludes v hendavad enda v hemolulisi kulusid nii soovitavad turumajan- duslikud koolkonnad ka valitsusel k rpida v hemolulisi kulusid ja palkasid. On m rkimisv rne et esimest korda peale majanduskriisi t steti Eesti Vabariigis ametnike palkasid alles 1936. aastal. C) Peamine argument vastuts klilisuse vastu on et kui madalama majanduskasvu perioodil eraisikud ja ettev tjad p avad enda kulusid k rpida siis valitsuse k rgemad kulutused p hjustavad palkade ja hindade kasvu mis teeb ts kli letamise (reaalv rtuses kulutuste k rpimise) raskemaks ja pikemaks. D) K rgem kogun udlus eelarvestiimuli t ttu p hjustab k rgemaid hindu ja ei t sta tootmist kuna pikal perioodil ei ole tootmine m ratud mitte n udluse vaid tootmisvahendite (kapital t ja tehnika) pakkumise poolt. Need faktorid m ravad tootmise "loomuliku taseme". Katse hoida tootmist lalpool loomulikku taset n udluse m jutamise kaudu viib vaid ha kiireneva inflatsioonini. E) Eelarvepoliitika kasud on tunda koheselt samas kui kulud tulevased k rgemad maksud ja vastavalt madalam majanduskasv l katakse ajas edasi. Seega on hea eelarvepoliitika teostamine mitte majanduslik vaid poliitiline probleem. Kalev Kallemets p i l k p i i r i tag a n t Eesti kui edumudeli eksportija Kui 15-20 aastat tagasi ootas Eesti rahvusvahelist tuge oma p dlustele iseseisvuse taastamiseks ja hiljem toetust p rgides Euroopa Liidu ja NATO liikmeks siis t naseks oleme muutunud ise riigiks kelle toetusele Ida-Euroopa ja Balkani riigid loodavad. Reformierakondlastest Riigikogu liikmed kohtumisel Makedoonia parlamendi asepresidendiga. K ui koost Ukraina ja Georgiaga on Eesti jaoks juba m nda aega selge prioriteet siis m neti ootamatuna v ib tunduda et Eestit peab oma suurimaks liitlaseks ja eeskujuks ka Makedoonia. K lastades oktoobris Eesti parlamendi delegatsiooniga Makedooniat ilmnes selgelt et teatud ajaloolised sarnasused (ning ka fakt et m lemad riigid on rahvaarvult v ikesed) aitavad meil selle geograafiliselt v ga kauge riigi p dlusi suurep raselt m ista. Ajalooga seotud nimemured Me ju m letame veel kui hea ja julgustav oli kuulda v lisriigi esindajatelt et nad toetavad meie p dlusi. Just samasugune toetuse ootus on t na makedoonlaste silmades. Olgu k si- museks kas liikmelisus ELis ja NATOs v i see millisel kujul kirjutatakse nende riigi nime. Makedoonlased on m istetavatel p hjustel n rdinud et nende riiki nimetatakse rahvusvaheliselt Former Yugoslav Republic of Macedonia (Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia) v i lihtsalt l hendina FYROM. Eestlastel on sellest murest ehk k ige lihtsam aru saada m elge vaid kuidas rritaks meid nimekuju Endine N ukogude Vabariik Eesti... Minu vanaisa ei olnud FYROMlane minu isa ei ole FYROMlane " tles mulle Makedoonia parlamendi asepresident: Me oleme alati olnud makedoonlased ja soovime selleks ka j da." Kas Eesti v iks olla see riik kes t statab Makedoonia nime k simuse rahvusvahelisel tasandil Loomulikult on sel teemal mitu k lge kuid ka Eesti iseseisvumine ei olnud sada protsenti hetahuline k simus. Eesti tulumaksumudel leiab j rgimist Eestilt oodatakse p ris palju ka praktilist abi. Mitte niiv rd raha- list kuiv rd kogemusi kas teadsite n iteks et Makedoonia v ttis eeskujuks Eesti tulumaksus steemi Reinvesteeritud kasum on Makedoonias tulumaksust vabastatud ning eraisikute tulumaks on muudetud proportsionaalseks. Maksum raks kehtestati 12% mis on ka Reformierakonna pikaajaline eesm rk. Makedoonia hoiab teravalt silma peal ka meie e-lahenduste arengul ning on lisaks meie kogemustele astunud muidki julgeid samme. Koolides on loomisel 180 000 arvutit kohta mis teeb he arvuti iga kahe pilase kohta. Samuti on pea 95% riigist kaetud traadita interneti leviga asi millesarnast L ne-Euroopas juba naljalt ei kohta. Taavi R ivas

INFO HASH : 1cada5096cfd518d96fecf6430809c7549c4b63e

Download now

File Size: 5.2 mb