Download alternatiivnr3.pdf

Contents : SISUKORD ALTERNATIIV NR 3 (19/03/2007) 1. Sisukord.................................................................................................................................... lk 1 2. Sissejuhatus.............................................................................................................................. lk 2 3. Mis on anarhism ...................................................................................................................... lk 3 4. Miks on anarhistid vastu olemasolevale s steemile ............................................................... lk 5 5. Libertaarse sotsialismi perspektiivid.......................................................................................... lk 8 6. M rkmeid anarhismist............................................................................................................. lk 14 1 SISSEJUHATUS ALTERNATIIV NR 3 (19/03/2007) K esolev Alternatiivi" kolmas number ritab pakkuda p gusat sissejuhatust anarhismi teemal. Tuleb tunnistada et valik j rgnevalt edastatavaid tekste on m neti kaootiline ning kahtlemata ei suuda need pakkuda piisavalt materjali m istmaks t ielikult mida anarhism endast kujutab millised on tema l htealused v i milline on tema programm. Sellest hoolimata loodame et see annab lugejale v hemalt m tlemisainet ning suudab edastada mingisugusegi pildi ideedest mida k sitletakse r kides anarhismist. Kui suudame sarnaseid materjale ka edaspidi eesti keeles v imaldada saame ehk hel hetkel kokku panna s stematiseeritud kogumiku mis suudaks kokku v tta p hilise anarhismi olemusest ning luua ldpildi reaalsest alternatiivist k esolevale hiskonnale koos meetodiga selle saavutamiseks. Eestikeelne materj al antud teema kohta on rmiselt puudulik ning k esolev proovib selle muutmise osas v hemalt algust teha. Antud valik sisaldab kokku nelja teksti. Esimene ning teine p rinevad Anarchist FAQ'st (http://www.geocities.com/CapitolHill/1931/) mis on kahtlemata ks mahukamaid materjalikogumeid anarhismi kohta mis vabaks kasutuseks hetkel saadaval on. Tulevikus t lgime suure t en osusega sealt teisigi materjale kuid seekord piirdusime kahe sissejuhata va ning l hema tekstiga. Kolmandaks tekstiks on David Baake artikkel Libertaarse sotsialismi perspektiivid" mis ritab l hidalt kirjeldada libertaarseid ideid tuues esile anarhismi erinevusi teiste levinuimate sotsiaalsete teooriatega. Viimane ning k esolevast valikust ehk k ige sisukam tekst on Noam Chomsky sissejuhatus Daniel Gu rin'i raamatule Anarchism ning kannab pealkirja M rkmeid anarhismi kohta". Seega on tekstide valik oma sisult snagi h plik ning loodetavasti ei tekita see v rarusaamu v i eelarvamusi anarhismi kui arvestatava teooria kohta. Nagu ka j rgnevast selgeks saab on anarhism rmiselt mitmekesise spektriga kust v ib leida mitmeid vastuolulisi ja erinevaid ideid ning seet ttu on keeruline anarhismi mingisuguse hese ning l pliku doktriinina s testada. Samas see polegi vajalik sest igasugune hiskondlik teooria peab olema avatud muutustele s ilitades seejuures siiski oma moraalsed alused ning l htekohad see t hendab et ta peab s testama teatud piiri mille letamisel kaotaks ta oma m tte. Anarhismi puhul v ib viimaseks pidada kahte fundamentaalset p him tet: (1) ei hegi inimese lemv imu teise le ning (2) ei hegi inimese ekspluateerimist teise poolt. Kahtlemata on tegemist v ga suurejooneliste ning llate eesm rkidega mille t ielik saavutamine v ib olla v imatu kuid mille m ra maksimumini viimine peaks olema kahtlemata prioriteediks. Erinevate anarhistlike ideede hisosaks v ibki pidada hiseid v rtusi ja moraalseid p him tteid. Etteruttavalt mainigem siinkohal ra et ks j rgnevatest Alternatiivi" numbritest k sitleb justnimelt neid filosoofilisi ja moraalseid printsiipe millest l htub anarhism ning millest peaks l htuma ka vaba ja iglane hiskond. Alternatiivi" esimene number ( http://www.punamust.org/alternatiivnr1.pdf ) k sitles Ameerika tuntuima vasakpoolse dissidendi Noam Chomsky m tteid rahvusvaheliste suhete ja poliitika kohta ning teine number (http://www.punamust.org/alternatiivnr2.pdf) erinevate lemaailmselt tunnustatud intellektuaalide (n iteks H. Pinter H. Zinn) arvamusi Ameerika hegemonistliku v lispoliitilise tegevuse kohta. Edaspidi p ame keskenduda pigem teoreetiliste ning 'ajatumate' materjalide pakkumisele ning loodetavastu suudab k esolev sellega v hemalt rahuldavalgi tasemel algust teha. Igasugune vastukaja soovitused ning abipakkumised seoses Alternatiivi" selle sisu ja vormiga on rmiselt teretulnud. Head lugemist! PunaMust (http://www.punamust.org) 2 MIS ON ANARHISM ANARCHIST FAQ A SISSEJUHATUS Kaasaegne hiskond seisab vastamisi kolme potensiaalselt katastroofilise kriisiga: (1) sotsiaalne kokkuvarisemine vaesuse t usvate m rade kiire v imendumine kodutus kuritegevus v givald v randumine uimastite ja alkoholi v rkasutamine sotsiaalne eraldatus poliitiline ksk iksus ebainimlikustumine enese- ja vastatikkuse abi struktuuride allak ik hiskonnas jne (2) planeedi tundlike kos steemide millest s ltuvad k ik keerulised eluvormid h vin g ja (3) massih vitusrelvade ise ranis tuumarelvade kiire levik. Ortodoksne arvamus sealhulgas riigiaparaadi 'ekspertide' massimeedia ja poliitikute arvamus suhtub nendesse kriisidesse ldjuhul kui lahutatavatesse see t hendab et igal kriisil on omad p hjused ning seet ttu on nendega v imalik toime tulla t kikaupa isoleerituna teistest. Arusaadavalt taoline 'ortodoksne' l henemine ei t ta kuna k nealused probleemid aina s venevad. Kui l hiajal ei v eta omaks m nda paremat l henemist oleme me selgel t liikumas suure nnetuse suunas kas katastroofilise s ja koloogilise h vingu linlikusse metslusesse laskumise v i k igi nimetatute n ol. Anarhism pakub htset ning ladusat viisi nende kriiside m istmiseks j udes nende hise allikani. Selleks allikaks on hierahiliste v imuorganite p hieesm rk mis t stab esile suurinstitutsioonid k ikides 'tsiviliseeritud' hiskondades ksk ik kas kapitalistlikes v i 'kommunistlikes'. Anarhi stlik anal s saab j relikult alguse faktist et k ik suurinstitutsioonid v ljenduvad hierarhiseeritud kujul see t hendab organisatsioonide n ol mis koondavad v imu p ramiidikujulise struktuuri tippu n iteks korporatsioonid b rokraatlikud valitsused s jav ed poliitilised parteid religioossed organisatsioonid likoolid jne. Peale seda n itab anal s kuidas taolise hierarhiseeritusega kaasnevad autoritaarsed suhted m jutavad negatiivselt indiviide nende hiskonda ja kultuuri. Sellest hoolimata ei tohiks arvata et anarhism seisneb vaid kaasaegse hiskonna kritiseerimises ksnes 'negatiivses' ja 'destruktiivses' sest tegemist on palju enamaga. N iteks sisaldab anarhism ka ettepanekut vaba hiskonna n ol. Emma Goldman s nastas selle mida v ib nimetada 'anarhistlikuks k simuseks': Probleem millega me t na vastamisi seisame... on see et kuidas olla mina ise ja siiski htsuses teistega kuidas tunda hist s gavust koos k igi inimolevustega ning samas s ilitada oma isiklikud tunnusjooned." ( Red Emma Speaks lk 158159) Teisis nu kuidas saame me luua hiskonna milles iga indiviidi potentsiaal on t idetud kuid mitte teiste arvelt Nimetatu saavutamiseks kujutlevad anarhistid hiskonda kus selle asemel et olla kontrollitud ' levalt alla' l bi hierarhiliste struktuuride ja tsentraliseeritud v imu olgu inimkonna toimetused tsiteerides Benjamin Tuckerit aetud indiviidide v i vabatahtlike henduste poolt". (Anarchist Reader lk 149) Nagu Clifford Harper seda elegantselt v ljendab: n agu k ik su ured ideed on ka anarhism kui seda veidi uurida snagi lihtne inimesed on oma nne tipul siis kui nad elavad v imuta otsustades asju iseendi keskel mitte lastes end k skida." ( Anarchy: A Graphic Guide lk 7) T nu nende soovile maksimeerida individuaalset ja j relikult ka sotsiaalset vabadust soovivad anarhistid lammutada k ik institutsioonid mis rahvast r huvad: K ikidele anarhistidele on omane soov vabastada hiskond k ikv imalikest poliitilistest ja sotsiaalsetest sundivatest institutsioonidest mis seisavad ees humaansuse vabal arenguteel." (Rudolf Rocker Anarcho-Syndicalism lk 9) Nagu me n eme on k ik taolised institutsioonid hierarhiseeritud ning nende r huv iseloom l htubki otseselt nende hierarhilisest vormist. Anarhism on sotsiaalmajanduslik ja poliitiline teooria kuid mitte ideoloogia. See erinevus on 3 rmiselt t htis. Teooria t hendab p him tteliselt seda et sul on ideed ideoloogia aga t hendab seda et ideedel oled sina. Anarhism on kogum ideid kuid need on paindlikud pidevas evolutsiooni ja muutumise seisundis ning avatud t iendusteks uute andmete valguses. Nagu areneb ja muutub hiskond teeb sedasama ka anarhism. Vastupidiselt sellele on ideoloogia kogum 'kindlaksm ratud' ideid mida inimesed usuvad dogmaatiliselt ignoreerides ldjuhul reaalsust v i 'muutes' seda nii et see sobituks ideoloogiaga mis on (definitsiooni kohaselt) korrektne. K ik sellised 'kindlaksm ratud' ideed on t rannia ja vastuolulisuse allikad mis viivad katseteni sobitada k iki Procrustese s ngi. See on t ene olenemata sellest milline idee parajasti arutlusel on leninism objektivism 'libertaarsus' mis iganes k igil on sama effekt: indiviidide h ving petuse nimel petuse mis tavaliselt teenib mingi juhtiva eliidi huve. V i nagu s nastab selle Michael Bakunin: Kuni t naseni on inimajalugu olnud vaid lakkamatu ning verine miljonite inimeste ohverdus m ne halastamatu abstraktsiooni auks Jumal riik riigiv im rahvuslik au ajaloolised igused juriidilised igused poliitiline vabadus avalik heaolu." (God and the State lk 59) Dogmad on staatilised ning oma j ikuses v ikad tihti m ne surnud religioosse v i ilmaliku 'prohveti' t kelle j rgijad p stitavad oma ideed iidolisse muutumatutena kui kivid. Anarhistid tahavad et elavad mataksid surnud mitte vastupidi selleks et elavad saaksid oma eluga edasi minna. Elavad peaksid valitsema surnuid mitte vastupidi. Ideoloogiad on kriitilise m tlemise ja j relikult ka vabaduse iglaseks karistuseks ning vihavaenlaseks tagades meile reegl iteraamatu ja 'vastused' mis vabastavad meid 'koormast' m elda iseendi eest. Kui sa otsid uut ideoloogiat siis vabandust kuid anarhism pole sinu jaoks. Kuigi anarhistid ritavad olla realistlikud ning praktilised pole nad 'm istlikud' inimesed. 'M istlikud' inimesed aktsepteerivad kritiseerimata mida iganes 'eksperdid' ja 'v imud' neile r givad v ttes seda t e p he ning j des seega alatiseks orjadeks! Anarhistid teavad nagu kirjutas ka Bakunin et: i nimene on tugev vaid siis kui ta j b oma t e juurde kui ta r gib ja k itub vastavalt oma s gavaimatele t ekspidamistele. Seet ttu ksk ik mis olukorras ta ka olla v ib teab ta alati mida elda v i teha. Ta v ib langeda kuid tal pole v imalik h bistada ennast ega oma tegusid." (tsiteeritud Albert Melzeri poolt I Couldn't Paint Golden Angels lk 2) Mida Bakunin kirjeldab on iseseisva m tte j ud mis on vabaduse j ud. Me ergutame sind mitte olema 'm istlik' mitte aktsepteerima seda mida r givad sulle teised vaid m tlema ja tegutsema iseenda eest! Originaali pealkiri: What is Anarchism Teksti original p rineb internetilehek ljelt: http://www.geocities.com/CapitolHill/1931/secAint.html 4

INFO HASH : 0285884e4492f6bde5c73001d83195d7d5a197b3

Download now

File Size: 266.5 kb