Download EU-MIDIS-2-MR280509_ET.pdf

Contents : Euroopa Liidu P hi iguste Ameti pressiteade Viin/Madrid 28. mai 2009 Euroopa Liidu P hi iguste Ameti uues aruandes uuritakse moslemite diskrimineerimist Vahejuhtumitest teatamata j tmine ja usalduse puudumine ametiv imude vastu Euroopa Liidu P hi iguste Amet avaldab t na aruande moslemite diskrimineerimise kohta Euroopa Liidus. Aruande j reldused moodustavad osa esimesest kogu Euroopa Liitu h lmavast uuringust (EU-MIDIS) milles k sitletakse sisser ndajate ja rahvusv hemuste kogemusi seoses diskrimineerimise ja rassistliku kuritegevusega. Moslemite k sitluse tulemused n itavad et nende seas on diskrimineerimise ja kuritegevuse ohvriks sattumise juhtumite arv sarnaselt teiste uuritud v hemusr hmadega suur. Paljudest rassismijuhtudest ei teatata politseile ega muudele organisatsioonidele. Teadmised diskrimineerimisvastastest igusaktidest on piiratud ja puudub usaldus kaebuste k sitlemise mehhanismide vastu. K sitletud moslemid ei pea peamiseks diskrimineerimise p hjuseks usku. Tulemused n itasid ka seda et traditsiooniliste v i usur ivaste kandmine ei suurenda diskrimineerimise t en osust. Euroopa Liidu P hi iguste Amet kutsub Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusi les diskrimineerimise probleeme lahendama andes inimestele teavet kaebuste esitamise korra kohta parandades diskrimineerimise ja rassistliku kuritegevuse registreerimise menetlusi selgitades inimestele nende igusi eraldades enam ressursse integratsioonimeetmete jaoks eriti noorte puhul ning suurendades juurdep setavate rassismijuhtudest teatamise mehhanismide rolli ja t husust. Keskmiselt oli viimase 12 kuu jooksul diskrimineerimist kogenud iga kolmas moslem ja 11% kokku puutunud rassistliku kuritegevusega. Diskrimineerimist esines k ige rohkem t h ives. Euroopa Liidu P hi iguste Ameti direktor Morten Kjaerum: Diskrimineerimise suur esinemus t h ives tekitab muret. T h ive on inimeste integratsioonil rmiselt oluline sellel on keskne roll sisser ndajate hiskondliku panuse andmisel ja selle panuse n htavaks tegemisel. Diskrimineerimine v ib takistada integratsiooni. Vahejuhtumitest teatamata j tmine ja usalduse puudumine ametiv imude vastu Nagu ka teiste v hemusr hmade korral ei teata enamik k sitletud moslemitest (79%) diskrimineerimisjuhtudest ega rassistlikest kuritegudest helegi organisatsioonile ei riiklikele (sh politseile) ega vaba hendustele. K sitletute seas nendivad eelk ige noored et nende usaldus politsei kui avaliku teenistuse vastu on v ike. Diskrimineerimisest teatavad v iksema t en osusega kodakondsuseta inimesed ja need kes on elanud riigis v ga l hikest aega. ldiselt usub 59% vastanud moslemitest et vahejuhtumist teatamine ei muudaks midagi ning 38% m rgib et diskrimineerimine ja rassistlik kuritegevus on igap evane ning seet ttu ei v ta nad vaevaks sellistest vahejuhtumitest teatada. Morten Kjaerum: See t statab mitu olulist k simust. Kas diskrimineerimise passiivne sallimine on paratamatus Kuidas m jutab see sotsiaalset integratsiooni ja hiskonna htekuuluvust Kuidas saaks suurendada usaldust ametiv imude ja politsei vastu Ametiv imudel on kohustus toetada integratsiooni mis h lmab inimestele nende iguste paremat selgitamist. K ikidel rassismiohvritel peab olema v imalus iglus jalule seada mitte ksnes teoorias vaid ka praktikas. Uuring h lmas ka k simusi kokkupuute kohta iguskaitseasutustega et teha kindlaks v imaliku diskrimineeriva kohtlemise kogemine. 25% k sitletud moslemitest tles et politsei oli neid viimase 12 kuu jooksul kinni pidanud. Kinnipeetutest 40% leidis et neid peeti kinni etnilise p ritolu t ttu (nn etniliste profiilide koostamine). Peamine diskrimineerimise p hjus on etniline p ritolu Enamik vastanud moslemitest kes olid viimase 12 kuu jooksul kogenud diskrimineerimist uskus et diskrimineerimise peamiseks ajendiks oli nende etniline taust. Vaid 10% arvas et see oli tingitud ainu ksi nende usust. igupoolest ei tundu traditsiooniliste v i usur ivaste (nt pear ti) kandmine diskrimineerimise ohvriks sattumise t en osust suurendavat. Morten Kjaerum: ldiselt osutavad tulemused sellele et moslemeid koheldakse s ltuvalt nende etnilisest p ritolust ja elukohariigist v ga erinevalt. Traditsiooniliste r ivaste kandmine diskrimineerimise t en osust oluliselt ei suurenda. Kodakondsusega ja pikemat aega riigis elanud moslemeid diskrimineeritakse v hem. N iteks teatas diskrimineerimise kogemisest k sitletud kodakondsuseta meessoost moslemitest 41% kodakondsusega meessoost moslemitest aga 27%. Direktori j reldus: Vaja on juurdep setavaid ja usaldusv rseid mehhanisme mille kaudu rassismiohvrid saaksid juhtumitest teatada. Seet ttu kutsume liikmesriike les t iustama diskrimineerimise ja rassistliku kuritegevuse registreerimist ning tugevdama veelgi tugistruktuuride rolli ja suutlikkust. N iteks peavad liikmesriigid tagama et

INFO HASH : ffde25b1206b82ae1bd4a57020b17e8e02f86837

Download now

File Size: 77.5 kb